Tuesday, March 19, 2024
28.8 C
Port-Vila
Tuesday, March 19, 2024
More

    Climate aksen push-COP27

    Niu Kavman i putum komitmen blong kontinu blong push from climate aksen.

    Komitmen Ia hemi folem ol disasta we Vanuatu hemi stap fesem folem climate jenj.

    Olsem ol smol aelan nasen long Pacific, Vanuatu hemi wan long olgeta we i faet evri dei blong survive tru long climate jenj.

    Hed blong Kavman, Prime Minista Ishmael Kalsakau hemi talemaot strong tingting blong kavman from isiu ia long wan steitmen blong hem i ko long United Nations.

    Steitmen ia, Prime Minista Kalsakau i givim blong soem sapot blong kavman blong Vanuatu long climate change aksen raon long Wol.

    “Vanuatu hemi no risponsibol long climate crisis yet hemi threatenem existens blong hem olsem wan sovern nation,” Prime Minista Kalsakau i talemaot.

    “Climate change hemi stap karemaot fundamental human raet blong ol aelan pipol mo komuniti mo threatenem fuija blong nekis generation.

    “Tete mi hapi blong anaonsem se niu kavman bae i spearem effort blong luk climate jastis mo human raet i stap long foret mo senta blong global climate action.”

    Prime Minista Kalsakau i seekim advaes blong klaimet jenj long International Court of Justice (ICJ), we hemi bigfala kot blong jastis raon long wol.

    Hemi talem se Vanuatu hemi wantem strengthenem klaimet aksen kampein ya wetem ol memba kaontri we i bin saenem Paris agrimen.

    Paris agrimen hemi wan intanasonal agrimen we eim blong hem i blong katem daon global warming i ko daon bitim 1.5 degree.

    Minista blong Climate Change, Ralph Regenvanu, we hemi attendem COP27 long Egypt, i talem long wan intaviu blong hem se Vanuatu i atendem kampein ia blong karem sapot.

    “Mifala i kam long ol event olsem COP blong sikim bigfala sapot long Wol. Mifala i wan long ol pua kaontri long Wol mo mifala i no risponsibol long ol rabis gas we i stap kosem climate change. Mifala i kontribute .001 blong ol emisen, mbe yet mifala i stap long frantline mifala i kam long cop from mifala i nidim international cooperation anda long framwok blong UNF tribol we i talem se mo develop kaontri we oli risponsibol long emisen i sud helpem ol low inkam kaontri.”

    Hemi gohed mo talem se ol resolusen we oli karemaot long COP27 long Egypt wetem ol kaontri we oli risponsibol long klaimet jenj, hemi no inaf blong ridiusum global warming mo blong faenansem ol pua kaontri we klaemet jens hemi afektem olgeta.

    By Tiffany Baldwin.

    Letest

    Sport

    More article

    • https://radio.vbtc.vu/radiovanuatu
    • Radio Vanuatu
    • Ol Radio Stesen
    • https://radio.vbtc.vu/paradisefm
    • Paradise FM
    • Ol Radio Stesen
    • https://radio.vbtc.vu/femmefm
    • Femme Pawa
    • Ol Radio Stesen