
Moa HIV/AIDS test
Moa HIV/AIDS test i nid long ol aelan blong pipol i jekap.
HIV Ofisa long Ministry blong Health, Kaylene Kalmos i talem toktok ia long VBTC Health Tokbak sho long selebresen blong Wol Aids Day long Decemba 1.
Mrs Kalmos i talem se Vanuatu i kat naoia eight HIV/AIDS kes sins 2002 mbe i sud kat moa kes.
“I kat rise blong Sexual Transmitted Infections tu olsem syphilis so i mekem plante man oli no kam test. Sapos wan man i infek long HIV virus i save stap long 1 -2 manis olsem mo hemi kat feva, joint pain, throat sore, mo lusum weight hemia hemi ol eli saen blong HIV,” Mrs Kalmos i talemaot.
“Point of care we i minim se yumi mas expand testing seves level senta long ol aelan blong save test sapos i kat wan kes; Long ol health senta blong yumi, yumi stap traem blong mekem se testing i expand i ko long ol health senta. Onli olgeta we oli kat ol HIV/STI vocal nurse long hem olsem i kat long Sanma, Malampa mo Shefa.
Human Immunodefiency virus hemi wan virus we i atakem system blong bodi. Mo sapos oli no tritim, i save lid i ko long AIDS(Acquired Immunodefiency syndrome).
Mrs Kalmos i talem se pipol i no sud fraet long test from hemi secret.
“Ol kes we yumi ditektem ating latest wan hemi long 20o2 mo olgeta we i stap sins 2012 i kam so aot long eight kes ia 90% long olgeta i kasem sakses tritmen from oli on long meresin blong HIV/AIDS,” Mrs Kalmos i talemaot.
“So wanem mi minim long sakses tritmen hemi evriwan i tekem gud tritmen mo i kontrolem level blong virus insaed long bodi. Long steij we oli nosave transmitim(spreadem) i ko long nara man. Olgeta evriwan oli helti mo oli livim nomol laef oli save wok mo live olsem yumi.
“I kat jalenj tu long ol man we oli no ko foret blong mekem test. So ol kes ia yumi faenem from oli kam test.
Health i talem se pipol i save pas long Wan Smol Bag klinic mo Vanuatu Family Health blong save kasem ol test ia.
Wan lokol we i pat long sho i talem se health i sud ko hed long program blong putum aot kondom long ol pablik ples blong pipol i mekem choice long hem.
“Yu nosave stopem wan man blong talem se bae yu nosave kat sex; Ol past yia ol Non-Government Organsiation blong yumi wetem Ministry blong Health i bin wok rili had blong yumi putum condom insaed long ol pablik ples blong man i save kat ases long hem,” Lokol ia i talemaot.
“Nao kasem tete yumi stap luk ol basket blong condom i hang lus nomo insaed long ol pablik ples blong yumi. Mo sapos HIV program i save lukluk long hem ia se hemi impoten from taem yu tokbaot sexual aktiviti yumi nosave kontrolem vinis. Papa mo mama oli stap slip long haos, pikinini i jam long bus hemi ko kamaot long haos long moning, yumi nosave wanem aktiviti hemi stap mekem.”
Mrs Kalmos i talem se Health i stap wok blong kat wan klia data beis system blong sik ia.
“Mifala i stap sitaon blong toktok raon long wan klia wei blong kolektem ol data,” Hemi talem.
“Hemi stap long proses blong impruvum long 2023 ia blong karem data i kam insaed long National Unit blong yumi.”
Sik ia i spread tru long sexual kondak, blad, nidel o wan mama i kat bebe i save pasem i ko long bebe blong hem.
“Man we oli stap long risk hemi ol man we oli kat sex wetem ol man, ol transgender, ol mama we oli kat bel,” Mrs Kalmos i talem.
HIV hemi virus mo Aids hemi sik. Vanuatu i selebretem Wol Aids Day wetem Theme blong dei ia hemi Equalise. Toktok ia inequaliti seves i mas asesbibol long evriwan.