
Smart long festive shopping
Wan Financial Tipper i talem se ol pipol i mas smart taem oli yusum mani long ol laved olsem Xmas.
Velenie Jacob i talem toktok ia taem hemi storian long Goodmorning Vanuatu Sho blong Radio Vanuatu.
“Taem yumi kam long laved olsem i kat fasin we oli singaotem implause spending; Yu no plan blong spendem mani mbe from yu hapi tumas from yu luk nara man i pem wan goods long stoa afta yu tu yu wantem,” Ms Jacob i talem.
“Be veri wise long taem blong jusum wanem we yu wantem ko pem; Xmas hemi wan taem we yu tinkbaot ol fren mo famili; December 25 olsem pipol i biliv se Jesus i bon mbe hemi bon long wan simpol ples, wan menja. Yumi no tekem se hemi ko tumas. Yumi spendem mani long wan wei se yumi rememba se long wan taem Jesus hemi bin born(Even hemi no long December 25 olsem pipol i talem) mbe yumi kam blong tinkbaot se yumi spend enaf nomo from taem yumi bitim Xmas mo Niu Yia, naoia yumi tinkbaot skul fi blong ol pikinini bakegen.
“Yumi evriwan i save se evri en blong yia taem i stap ko from Decemba 25 hemi festiv sisen we ol man oli glad blong ko tru long wan niu yia bageken mbe i kat ol ol fasin we sam pipol i plan blong en blong yia mo sam oli no even plan nomo.”
Ms Jacob i talem se i kat tri difren kaen pipol we oli stap spendem mani long taem blong festive sisen.
“Feswan hemi olgeta we oli stap sevem mani from xmas, hemi ol pipol we oli ko tugeta long wan grup o komuniti olsem ol mama ol ol widow. O even olgeta we oli stap nomo long komuniti, oli nogat wok be oli mekem smol mani mo sevem kasem en blong yia,” Ms Jacob i talemaot.
“Neks wan hemi olgeta pipol we oli bisi tumas tru aot long yia mbe yumi nogat taem blong sevem mani. Ating yumi no planem gud yumi mekem se yumi no putum eni mani asaed i mekem se bae yumi mas ko tekem loan. Nara wan hemi ol las minit shoppers, ating oli bisi tu tru aot long yia oli no plan mbe oli kat mani afta oli spend long mani we oli no tink se bae oli yusum. Hemi save be mani blong wan difren samting mbe from nomo yu luk se wan man ia i pem wan goods we yu laikem so yu tu yu ko pem.
“Taem yumi kam long laved olsem i kat fasin we oli singaotem implause spending; Yu no plan blong spendem mani mbe from yu hapi tumas from yu luk nara man i pem wan goods long stoa afta yu tu yu wantem.”
Ms Jacob i talem se hemi gud blong sevem mani afta spendem long ol bigfala laved.
“Yumi ol consumer olsem yumi ko blong pem ol samting; Bisnis pipol oli rili smart tu taem i kam long taem blong feative sisin olsem from yumi ko long bisnis yumi mas save hu ol kastoma blong yumi, wanem nao ol fasin blong olgeta, plante taem olsem easter o Xmas, Wol i yusum blong mekem mani long taem ia nao,” Ms Jacob i talemaot.
“Bae yu luk naoia oli putum ol atrativ samting i stap outsaed nao from oli save se long wan ples i kat wan mama o papa i sefem mani i stap blong kam spendem. Yumi mas be smart taem yumi spendem mani blong yumi. Taem yu luk wan prodak yu mas lukluk gud fastaem from likeli se taem i kam long feastiv season olsem bae hemi wantem karemaot ol olfala stok blong hem i kam putum aotsaed mekem i luk atraktiv blong yumi olsem ol spender blong spendem mani. Mbe hemi gud blong kat wan strong mind blong nosave spendem mani kranke.”
Ms Jacob i talem se olgeta we oli serem mani long en blong yia, i gud blong dividem mani long tri ples mo yusum wise blong no spendem evriwan long Xmas.
“So hemi givim yu boundry bakgen blong yu save spendem long skul fi long fuija,” Ms Jacob i talemaot.
“Samtaem yu kobak haos, yu lukluk se wanem nao yu pem long las Xmas, samtaem yu present o wan man i pem gift blong yu mbe i stap nomo mo i blokem spes long haos.
Ms Jacob i talem se ol gift we pipol i no yusum long home i gud blong serem long nara man we i nogat.
Hemi talemaot fo tips blong helpem pipol i sevem mani.
“Bae mi no ko agensem loan from smol mani lenders oli mekem bisnis long taem ia nao. Mbe i stap lo yu, mbe mi no enkarej tumas blong loan long ol samting olsem Xmas from yumi mas kat mindset blong independence. Yumi mas be proud, kaontri blong yumi, yu save statem wan binis, from reit blong loan bae i kakae yu bakegen. No ko tumas long wanem yu nosave pem bak. sapos yu aplae loan blong haos o skul fi i mekem sense lelbet; Jesus hemi born long decemba 25 i save bin nara dei olsem ol doctrine i talem, no showerem tumas ol pikinini wetem ol gift from hemi Jesus hemi born long simpol ples nomo. Share love long famili mo fren, hug o kolem olgeta wishim olgeta Merry Xmas.
“Xmas hemi wan dei nomo, wan dei long history we plante bisnis man oli spend, really invest tekem taem blo yu spend mani, putum smol mani blong invest mani from yu tekem longtaem blong sevem. I nogat shame blo mekem wan gift long hand, somap wan earing hemia i kat moa love; yusum talent olsem gift blong blessem wan man long xmas ia.”